Kes on laste poolt palavalt armastatud tegelaste taga?

 Mis mind kütkestab? Mida ma armastan? Elu ennast! Võimalust olla õnnelik neiu ümbritsetud inimestest, keda ma armastan ja kellega tunnen end armastatuna. Kindlasti veel - koerad!, kutsud - pisikesed ja suured, pikakarvalised, lühikarvalised, no täitsa kõik! Mina oma elu koerteta ette ei kujuta.
 Minu lemmikvärv on kollane! Ei, hoopis sinine, vanaroosa on ilus, smaragdroheline... Nad kõik on ju omamoodi ilusad, sõltuvalt olukorrast valin ühe või teise lemmiku. Selga paneksin musta lehviva kleidi, millel on sees roosad suured lilled. Tuba kujundades valin valges seinad, tumeda mööbli ja värvilised padjad-kardinad-vaibad. Lilledest eelistan kollaseid ja erklillasid. Sarnane olukord on ka aastaaegadega. Esimese hooga ütlen, et suvi on lemmik! Sest ma naudin soojust, suvekleitide kandmist, ujumist, mere ääres käimist! Aga kui mõtlema hakata, siis kevad on hoopis kõige ilusam – kõik läheb järjest rohelisemaks, värvilisemaks, ärkab unest üles. Ja kui käes on sügis, siis mõtlen, et ma olen ikka sügise laps. Lehtedest jalgadega läbi sahistada on mõnus, kui päike paistab ja suur tuul tuleb puudelt lehti laiali puistama, langeks nagu terve päike taevast alla. Ja kui talvel päkapikud hakkavad käima, on jälle talv kõige ägedam. Lund sajab akna taga, aga ise istud soojas toas, jood piparmünditeed, küünlad põlevad ja jalas on villased sokid. 
Ehk siis tegelikult on minu mõte selles, et alati on hea kõiges just ilusat leida. Sest elu on ilus!
 Mulle meeldib elu nautida! Ennast uhkelt üles lüüa ja teatrisse etendusi vaatama minna, popkorn ja kummikommid osta ja kinno minna, kohustuste vaba nädalalõpp teha ja spaasse puhkama sõita, muusika käima panna ja kodu tantsu saatel filigraanselt korda teha ning siis puhtas toas raamatuid neelata.
 Ja täpselt samamoodi meeldib mulle oma karjäär üles ehitada. Täpselt nii nagu ma ise tahan ja täpselt sel alal, kus ma kõige õnnelikum olen. Teater! Teater! Teater! Ise teatrit teha ja meelelahutusena vaatamas käia - need on minu kõrval käinud ajast, mil end mäletan. Ilmselt on teatrilembus mind ka Greitiva tegemisteni viinud. 
 Lisaks Greitiva sünnipäevadele ja erinevatele projektidele on mul käsil ülikool, mille lõpetamine on kevadel eesmärgiks. Peaerialana eripedagoogika ja kõrvalerialana muidugi teatriteadus! Ennast otsides on iga valik mind viinud teatrini ja salaja on ta kogu aeg mu kõrval märku andnud, et see on minu suund. Lõpuks olen ma sellest aru saanud ja püüan sammuda teel, mis kuulub mulle ning anda endast parim. Praegusel ajal astun lavale Tartu Üliõpilasteatri alt ja LendTeatris Elvas. Lisaks suunan noori teatrilavale Nõo Reaalgümnaasiumis näiteringi juhendajana. Ja jõudsingi Nõoni välja - ma olen Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlane! Ja oi, kui õnnelik ma selle üle olen! Minu elu jooksul on see olnud üks parimaid valikuid, kui ütlesin „jah“ ja otsustasin Nõkku õppima minna. Mahutan oma graafikusse ka kahe armsa perekonna lapsed, keda aeg-ajalt hoidmas käin. Ma olen õnnelik, et mul on imeline ja toetav pere ning lõbusad sõbrad, kellega elu huvitavaks teha! Aga kindlasti ei tohi ennast kogu tegevuste tohuvabohus ära unustada ning enese poputamine kuulub asja juurde! 

Just selline elurõõmuga täidetud hing annab elu ka kõigile ägedatele Greitiva tegelastele. :)